Kohtumine entidega – kapokipuu, draakoni veri ja teised.

Kapokipuid nägime juba oma sõidul Napo jõe äärde. Siis ma lihtsalt ei tundnud neid veel isiklikult. Tagasi sõites vaatasin nende tohutu suuri, kõrgel ülejäänud metsa kohal kõrguvaid võrasid hoopis teise pilguga.

N20151206-_MG_0044

Kapokipuu e. horiisia (Ceiba petandra)oli maiade mütoloogias keskne maailmapuu- nagu soomeugrilastel kuusk. Kapokipuu ühendas maist maailma allmaailma ja taevaga. Ka teistes Kolumbuse-eelsetes põliskultuurides oli see püha puu. Tänapäeval Guatemala rahvuspuu. Noorelt on ta tüvi enese kaitsmiseks okkaline, hiljem aga pole hiigelpuul okkaid vaja ja hallikat koort katab ainult sammal. N20151206-_MG_0040

Meie kohatud kapokipuu kasvas järsul kallakul ja  teda oli väga raske pildile püüda. Hiiglaslike tugijuurte kõrgusest annab ehk aimu see, kui leida üles inimeste peanupud puust paremal.

Kapokipuu kasvab 70 m kõrguseks ja kõrgemakski. Kusagil seal ülal on tal päris kenad õied

Ceiba%20pentandra_full_07

ja hiljem “vatti täis” seemnekuprad.

ceiba petandra fruits

Kerget ja tugevat kiudu kuparde sees on kasutatud patjade ja  madratsite  täiteks jne. Kapokipuu erinevaid osi on kasutatud ka rahvameditsiinis, aga selles osas jääb ta kaugele maha järgmisest puust meie troopikametsa raja ääres.

Draakonivere puu – Sangre de drago (Croton lechleri)  

Esimene hetk, kui teejuht terava noaga puu juurekaelale väikese sälgu lõikas ja sealt tume veretilk välja immitses, oli tõesti ehmatav. Eriti siis, kui ta paar tilka tumepunast, veidi kleepuvat ja tõelise verena näivat ollust peo peale püüdis ja meie poole sirutas. Ehmatusega ununes piltki tegemata. Pärast puujuurel olevat kriimustust pildistades oli “veri” juba kuivanud.20151206-_MG_0061

Kohe meenusid muinasjutud, kus puu, milles elab metsavaim, julma puuraiduri kirve all veritsema hakkab. Kui teadmatult sellist puud noaga lõikad … huu, õudne!

croton lechleri

Selle pildi allikaks on wikimedia commons, meie niisugust vaatepilti  õnneks nägema ei pidanud, tõelise veritsemise muljet aga annab see hästi edasi. Veelgi sürreaalsem tundus, kui teejuht meile puu verd pakkus ja seda käeseljale käskis hõõruda, ise eeskuju näidates. Ja ennäe imet, hõõrudes muutus see valgeks ja kreemitaoliseks, imendus nahka ning muutis selle siidiselt pehmeks. Põlisrahvad on selle piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonda kuuluva puu “draakoniverd” ajast aega kasutanud – seespidiselt kõhulahtisuse, mitmesuguste põletike ja isegi vähi raviks, välispidiselt haavade, nahahaiguste ja putukahammustuste puhul. Internet on täis Draakonivere puu preparaatide müügikuulutusi ja selle imettegevate omaduste kirjeldusi, kuid ka “päris” meditsiin tunnustab selle väärtuslikke omadusi, muuhulgas ka vähi- ja HIV-patsientide ravis.

20151206-_MG_0055.jpg

Puu ise oli nii kõrge, et nägime ainult tüve alumist kolmandikku kõrgusse kadumas, nii et lehtede ja okste nägemiseks tuli internet appi võtta.

sangre de draco

Internetist otsijatele hoiatuseks – ingliskeelsete Dragon sap tree ja Dragon blood tree otsingute peale ilmuvad välja hoopis teiste maade veritsevad draakonid – puud perekondadest Daemonorops (mis kuulub palmide hulka ja levib enamasti Aasia maades) ning Dracaena , mis uuema klassifikatsiooni järgi on agaaviline, paljud liigid pärinevad Aafrikast. Ka nende seemned, vaik jm osad on veripunased ja ravitoimega. Tõeliste libadraakonitena ilmuvad need pildid tihti ka allkirjaga (Croton lechleri) – keegi on draakonid põhjalikult sassi ajanud.  Eriti muljetavaldava välimusega on Kanaaride liik Dracaena draco ja Põhja-Aafrikas leviv Dracaena cinnabari. Viimasest on National Geographicul vägevad fotod, näiteks: http://photography.nationalgeographic.com/photography/photo-of-the-day/socotra-island-ngpc2015/   Aga Lõuna-Ameerikas kasvava Sangre de drago ehk krootoniga pole sellel peale punase ravitoimega “vere” midagi ühist.

Postituse lõpetuseks ka üks lilleke. Otsisime käpaliste sõpradena kõikjalt orhideesid. Leidsime vähe ja rohkem varsi-lehti kui õisi. Aga üks neist, mille nime veel ei tea, kasvas paljudes kohtades maanteekraavis nagu meil nõges või võilill. Siin ta on:

N 20151206-_MG_9762-2

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: Troopiline mets. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Kohtumine entidega – kapokipuu, draakoni veri ja teised.

  1. rahutu rahmeldaja ütles:

    Mul on tunne, et taoliste puuhiiglastega kohtumine jätab püsiva jälje inimese hinge, neid on piltidelgi nii põnev vaadata, mis rääkida siis isiklikust kohtumisest ja lausa katsumisest 🙂

    Meeldib

  2. Jah, nad tulevad ikka mu mõtetesse. Eriti kui vaatan mõnd meie suurt puud, kasvõi vana mändi mu magamistoa akna taga. Tahaks kuidagi tervitusi tuua 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s