Viimased pilgud Koskede Teele

Viimane postitus Koskede Teelt on nagu matkajate röövlipraad, kus ühte patta segatakse kõik kotisoppi ununenud ülejäägid. Nii leidsin sealt varude hulgast ka Koskede tee kaardi:

20151208-_MG_0467nj

Pildil on hästi näha koskederohkuse põhjused – Pastaza jõgi voolab järskude nõlvadega orus ja kõik mägedest tulevad lisajõed peavad kaljuseinast “alla hüppama”, et tema rüppe jõuda. Lisajõgede nimetamisel ei ole väga palju fantaasiat kasutatud – esimene on Rio Blanco, ehk Valgejõgi, teine Rio Verde ehk Rohejõgi, kusagil kaugemal veel Rio Negro, ehk Mustjõgi. Eestis ei ole Rohejõge kohanud, aga Valge- ja Mustjõgi on meilgi täiesti olemas.

20151208-_MG_0649n2048

Taevaprao juures ununes jäädvustamata raja äärde ehitatud turismikeskuse hoone. Majakeses sai mahla ja kohvi juua, jalgu puhata ja – mis peamine – mõnusasti lahtisest lükandaknast okstes sabistavaid pilvemetsa linde vaadelda … ning pildistada ka! Viimast tegevust takistas küll paar usinat töömeest, kes suure kolinaga plekk-katust parandasid. Õnneks olid linnud vist juba plekikolinaga harjuda jõudnud.

20151208-_MG_0587N2048

Mõne linnukese puhul tuli küll leppida “populaarteadusliku” nimetusega: “midagi vinditaolist, aga pisut priskem ja rohelisem…”

20151208-_MG_0631-2b

Teised aga õnnestus pika otsimise peale tuvastada. Nagu see õnnelik paarike, kelle eestikeelset nime Avibase ei teadnud. Inglise keeles hüütakse teda  Scarlet-Rumped Cacique,   ladina keeles Cacicus Microrhynchus.20151208-_MG_0616n2048

Oru kohal madallennul liuglev kotkas uuris külastajaid ilmse huviga, sest tegi meie kohal päris mitu tiiru, fotograafide suureks rõõmuks. Loodetavasti ei olnud see raisakotkas 🙂

20151208-_MG_0712n2048

Ülal Taevaprao ja puulatvade kohal kaardusid ahvatlevad sillad, küll oleks tahtnud ka ise sealt linnulennult alla vaadata! Kahjuks ei mahtunud see meie tihedasse reisikavasse. Jäi aga kripeldama ja tuleb siiamaani meelde, et oleks ikka pidanud …20151208-_MG_0652ncr panor2048

20151208-_MG_0653nCR2048

Kuigi sildadega seoses pean jälle viitama targa preestri surematutele teostele Banose katedraalis. Siitkandi sillad pole kunagi ohutud olnud, oh ei!

20151208-DSC_0419

Nii juhtus 18. sajandi alguses, et keegi Püha Neitsi ustav teener Paredes, kes oli pärit Pelileo külast, oli teel Banosesse muulaga, kel koormaks pühapäevaseks karnevaliks ja protsessiooniks vajalikud linnupuurid ja muud kaunistused. Üle Cusua silla sõites komistas muul ja kukkus koos koormaga kuristikku. Paredes hüüdis Neitsi poole: ” Oo, sina imeline, suurepärane … !” eeseln2048

Rohkem polnud vajagi, sest kui ta alla vaatas, nägi ta muula vigastamatult jõe kaldal rohtu söömas, ka koorem  oli täiesti kahjustamata. Teist teed pidi orust välja roninud ja Banosesse jõudnud Paredes jutustas sellest kõigile, festivali pühitseti suure au ja hiilgusega ning kõik olid Neitsile väga tänulikud.

Kuna meil Neitsi abi vaja ei läinud, siis heidame veel viimase pilgu vahutavale Kuradikatlale ja jätame Koskede Teega hüvasti. Ilus oli!

20151208-_MG_0642n4x4

Järgmises postituses saate teada, millest koosnes Amasoonia stiilis lõunasöök!

 

 

 

 

 

Rubriigid: Ecuador, Joad ja kosed, pilvemetsad, sildid: , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s