Kakaotalu kakaovabariigis

Ecuadori maavärinast ma siin ei räägi. Lihtsalt liiga kurb on, kui mõelda sellele kaunile maale ja toredatele inimestele. Natuke egoistlikult loodan, et vähemalt nendega, kellega seal kohtusime on kõik korras. Üks neist oli Nympha – kakaotalu särav ja rõõmsameelne peretütar.

Nympha rääkis meile oma kodutalust sellise rõõmu ja armastusega, et hakkas tunduma – Ecuadoris kakaod kasvatada on maailma parim töö, elu kakaopuude vahel maailma parim elu. Tegu ongi peretaluga, kus töötavad 7 inimest – Nympha ise, tema isa, 4 venda ja onu. Lisatööjõudu lähedasest külast võetakse appi ainult harva.

Noorem vend tuli parasjagu koolist.

Kahel pool teed seisid pikkades ridades kakaopuud. Theobroma cacao on igihaljas puu kassinaeriliste sugukonnast (Malvaceae). Puu on madal ja laiuva võraga ning tillukesed õied kasvavad välja otse tüvest ja jämedatest okstest. Botaanikas nimetatakse sellist nähtust kauliflooriaks, seda esinebki rohkem troopilistel puudel. Muidugi valmivad siis ka suured kakaoviljad lühikese, jämeda viljavarrekese küljes otse tüveharudel. Kakaopuu talub hästi varju ja teda saab kasvatada ka suurte vihmametsa puude all, selleks ei pea maad lagedaks tegema. Metsas pidi kakaopuu isegi rohkem saaki andma kui lagedal põllul, sest tillukesed surusääsklased, kes kakaopuu õisi tolmeldavad, elavad puude all lehekõdus, seda on eriti rikkalikult just metsa all.

 

Küsisime, kas nad kasutavad umbrohutõrjevahendeid, et puudealune nii puhas on. Ainult niisugune mõte näis Nymphas õudu tekitavat – see pole lihtsalt võimalik, sest siis hukkuksid kõik need “tiny flies” – tillukesed putukad perekonnast Forcipomyia ja õied jääksid viljastamata. Pole putukaid – pole kakaod. Kuidas suuremad istandused selle dilemmaga toime tulevad, seda ta ei teadnud, kuid väitis, et tema teada pole ka neil võimalik eriti mürke kasutada. Kakao, mis tuleb tema perekonna istandusest, on aga mahedast mahedam.

Edasi jalutades hakkas nina tundma hapukat, käärinud aroomi. Seal oli päikese kätte laotatud tohutu hulk kakaoube.

Kakaoviljal on mitme sentimeetri paksune koor ja selle sees 20-50 seemet, millest igaüht ümbritseb valge, magushapuka viljaliha kiht.  Saime seda proovida – väga maitsev oli! Koduseks tarbeks pidi viljalihast karastavat jooki valmistatama. Suuremaks koguseks on see liiga töömahukas. Tühjad kestad lähevad puude alla tagasi ja seal kõdunedes toitainete ringkäiku.

Lahti lõigatud viljade sisu pannakse vette, lastakse veidi liguneda – käärida ja siis laotatakse  päikese kätte fermenteeruma.   Umbes 5 päeva pärast on seemned kuivad ja neid nimetatakse juba kakaoubadeks.

Kuivad oad pakitakse kottidesse ja saadetakse müüki. Ecuador oli oma kakaotoodangult 2012. aastal maailmas viiendal kohal. Nii et banaanivabariik või kakaovabariik? Quitos on igatahes firma nimega Republica del Cacao – kakaovabariik – mis pakub väidetavalt Ladina-Ameerika parimat naturaalset kakaod ja šokolaaditooteid. Maitsesime meiegi – oli küll hea!

Kakaoviljad valmivad aastaringselt ja korjata tuleb niisamuti. Iga kahe nädala tagant vaadatakse kõik puud üle ja korjatakse ära küpsed viljad. Muidugi käsitsi ja madalate puude vahel küürutades. Vähemalt pole vaja puu otsa ronida!

Ühel puul võib aasta jooksul avaneda tuhandeid tillukesi õisi. Viljadeks saavad neist vähesed. Algul on koor roheline, siis lisandub sellele tumepunast ja pruunikat ning lõpuks omandavad küpsed pruunikaspunased viljad kerge oranžika varjundi. Mõned sordid muutuvad valmides aga helekollaseks.

Pereistandusest läheb igal aastal müüki 3000 tonni kuivatatud ube.

Paljud kakaokasvatajad pidid ära müüma kogu oma saagi ja hommikujoogiks ostma poest jahvatatud kakaosegu. Siin talus aga tundus kakaokasvatus olevat korraga nii äri, töö kui eluviis. Nympha noppis istanduse serval kasvava palju kõrgema puu otsast hoopis teistsuguse, kollase kakaovilja.  See sort annab vähem saaki kuid on palju maitsvam. Selle ubadest valmistab pere jooki enda jaoks. Ja pakub ka külalistele.

Kuidas supermaitsva kakao valmistamine käis, sellest räägin järgmises postituses.