Linnuriik mangroovimetsas ja suurel jõel

Päris hulk aega tagasi sai välja käidud lubadus näidata ka teisi mangroovide elanikke peale krabide. Postituse lõpetasin väikese kahtlusega, kas mitte Eesti kevad ja soojad ilmad sellist tubast tegevust nagu blogipidamine takistama ei hakka. Nii see läks, tagasi troopikajõe ja selle elanike juurde jõuan alles pärast jaanipäeva.

t20151212-066-Edit

Jõgi oli pruunikat värvi ja soe nagu piim, õhk palav ja niiske. Kitsaste pikkade paatidega vaikselt mööda jõge podistades räägiti meile siinsest rikkalikust linnuriigist. Kõige huvitavamale alale pidime jõudma alles pärast tunni-pooleteisest sõitu, aga juba paistsid puude lehestiku vahelt esimesed objektid, mille poole pilgud ja objektiivid suunata.

 

20151212-049n2048bb

Lumivalge kuju oksarägastikus – kes muu saaks olla nii valge ja nii graatsiline kui hõbehaigur Ardea alba , kuna kohtumine toimus Lõuna-Ameerikas, siis A. alba egretta, Põhja- ja Lõuna-Ameerika alamliik. Alles hiljem, fotolt haigru kohalk olevat valget laiku suurendades selgus, et mitte üksi – paariline või lihtsalt liigikaaslane ikka läheduses. Fotod on üldse imeline võimalus, et kõike nähtut uuesti läbi elada, süveneda detailidesse, milleks reisil enamasti aega pole.

Tõelise ohhh!!!! elamuse pakkuja lendas aeglaste, jõuliste tiivalöökidega paadi eest läbi jõgede hargnemiskohal laiutava suure puu otsa, priske saak küüniste vahelt alla rippumas. Kuigi paadimehed suunasid meid vaiksel käigul sinnapoole, oli kalapüüdja kuju okste vahel pigem aimatavalt tuttavlik kui tegelikult äratuntav. Alles fotolt ütlen talle tere – eelmine kohtumine Äntu järvede ääres alles selgelt meeles. Kalakotkas Pandion haliaetus, poolt maailma asustav, kuid siiski harva kohatav ja muljet avaldav elukas. Kusjuures, see pikatiivaline kalakütt oli kirjanduse järgi Põhja-Ameerikast pärit suvitaja.

 

T20151212-153-Edit-4

Järgmine imeelukas näeb fotol profiilis väga sile ja sire välja, tulisilm – punased silmad musta mütsi alt säramas.

T20151212-196-Edit-Edit-3B

Samas, kohapeal mangroovioksal mõjus ta pigem nagu esimest korda linna sattunud kohmetu külatüdruk, jämedate harkis jalgade, puhta põllekese ja veidi viltu peas istuva sulekübaraga. Saage tuttavaks – Nycticorax nycticorax, black-crowned night heron ehk maakeeli ööhaigur.

T20151212-244-Edit-Edit

Jälle avaldavad fotod hiljem saladuse – siledasulise ööhaigru taga oksal seisev jämedate, rohekate jalgadega öökullitaoline Quasimodo on suure tõenäosusega tema pojuke. Noored ööhaigrud näevad küll välja, nagu oleks emme Hitckocki-lindudega vallatust teinud.

T20151212-249-Edit-2N

Sõbralik jutuajamine mangroovioksal – iibis ja ööhaigur.

T20151212-201-Edit-EditNB

Vallatud suled mütsikese küljes, ikka seesama sümpaatne tegelane – ööhaigur.

T20151212-206-Edit-Edit-2

Piki jõge edasi delta poole sõites kostis kummalisi hääli ja puude ladvas astus ette aina uusi efektseid tegelasi. Pruunpelikanid Pelicanus occidentalis oma tumepruunide nahkkottidega lõua all nagu täishabemetega Assüüria sõdalased.

T20151212-275-Edit-3

Nende kõrgejalgne naaber (hall?) haigur.

T20151212-284-Edit

 

T20151212-286-Edit-Edit

See pruun ja sasise sulestikuga nooruk ei meenuta küll kuidagi oma valge sulestikuga emmet – valge iibise (Eudocimus albus) nooruk. Ainult nina … ei nokk kannab suguvõsa tunuseid.

T20151212-329-Edit

Täiskasvanud valge iibis.

T20151212-457-2NNN

Kaugelt vaadates imelised roosad kaunitarid.

T20151212-333-Edit

Lähedalt – nagu oleks kahara roosa seelikuga baleriinile klouni punane kartulnina näkku torgatud! Inglise keeli roosakas lusiknokk ehk roseate spoonbill.

T20151212-347-Edit-Edit

Veider nokk aitab veest saaki ludistada – luitsnokk – iibisel (Platalea ajaja ehk Ajaja ajaja) on lusikas kogu aeg kaasas.

Platalea ajaja
Linnaeus, 1758
Synonyms
Ajaja ajaja (L.), 1758

T20151212-338-EditNCR

Kortsuline nägu ka veel lusiknoka kohal – tagant gümnaasium, eest muuseum, nagu vanasti moekalt riietuvate saledate muttide kohta öeldi.

T20151212-338-EditNCRNB

 

T20151212-351-Edit-2

Mõõna ajal paljastuval mudakaldal sibas keegi tildri taoline tegelane.

T20151212-368-Edit-Edit

Nagu enamik (loodetavasti heasoovlikke) lugejaid kindlasti tähele on pannud, üritab käesoleva blogi autor oma asjatundmatust ornitoloogilises ilmas katta Wikipeedia ja üldise vaimustunud sõnavahuga. Nii see on, taimede maailmas tunnen end tunduvalt kindlamalt. Kuid ka sulelised on nii huvitavad – ja kui mõni kommenteerija mind õigematele radadele juhataks, oleksin ainult tänulik.

T20151212-370-Edit-Edit-2NB

Kohalik kotkapaar puuladvas. Kus jahitavaid, seal jahtijaid.

T20151212-355-Edit-Edit

T20151212-428-2N

Kormoranide suguselts on end okastel sisse seadnud, arvukas ja häälekas. Siinmail on nad pikemate kaeltega, mõnd liiki kutsutakse maakeeli madukaelteks.T20151212-425nCR

Sinaka punkariharjaga värvikas tegelane oli arvatavalt koko-hallhaigur (Ardea cocoi)-

T20151212-563-Edit-EditN1300

 

T20151212-548-Edit-EditCR

Jõe kohal lendajaid oli nii pildistaja objektiivil kui vaatleja silmal raskem tabada ja paika panna. Nimetu kotkas ….T20151212-433N

ookeanilt kohale lennanud fregattlind

T20151212-598

ja kõrguste poole pürgiv ööhaigur.

T20151212-229-Edit-EditB

Ka okstel istuvate suleliste puhul tuleb taimetargal vahel lihtsalt tunnistada – ei tea, mitte ei tea, ei leia – mitte ei leia. Nii need sinirohelise helgiga edevad “harakad” määramata jäidki.

T20151212-213N

T20151212-209-Edit-Edit-3

Aga vee kohal rohekassinise välgatusena mööda vihisev värvitäpp meenutab nii väga meie kodustel jõgedel vahel kohatud sugulast, et vähemalt perekond on kohe selge. Täpsema määratluse leiab internetist vaevata – Chloroceryle amazone ehk amasoonia jäälind, amazon kingfisher oma täies hiilguses.

T20151212-603-Edit

Iga asi on millekski hea. Vihmane Eestimaa suvi tõi tagasi isu maakera kuklapoole värvikat loodust meenutada. Rääkimata on heitlehisest kuivast vihmametsast, musklilistest krabipüüdjatest, inkade varemetest … oi kui paljust veel! Kohtumiseni!

 

Rubriigid: Ecuador, ecuadori linnud, jõed, mangroovimetsad, Troopiline mets, Uncategorized, sildid: , , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Linnuriik mangroovimetsas ja suurel jõel

  1. rahutu rahmeldaja ütles:

    Kartsin, et järg jääbki tulemata. Tõeliselt lahedaid tegelasi piltidel ja hulk toredat informatsiooni nende kohta

    Meeldib

  2. No kui vihmasabinad ja kihulasterohked õhtud kaasa aitavad siis annan oma parima!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s