Aafrika soojas südames. Liwonde rahvuspark – savanni valvurid.

Savannis võib vaatepilt hulga rahumeelselt süüa nosivate ja ringi uitavate eri liiki loomadega meenutada tuhandeaastast rahuriiki, kus kellelgi pole mingit muret. Aeg-ajalt vaid tõstab keegi pea, kikitab kõrvu ja jätkab siis kuivanud maapinnalt kõrrekeste otsimist või muud pooleliolevat tegevust. liw_paavian_valvab3

See rahu aga on petlik – lihtsalt hulgakesi koos on julgem. Peale iga karja või salgakese on olemas ka savanni valvurid, kelle märguandeid mõistavad nii antiloobid kui tüügassead, nii sebrad kui pärlkanad. Need tähelepanelikud valvurid on paavianid.

liw_paavian_joeaares

Muidugi peavad ka nemad sööma, niisiis valvatakse vahetustega. Ikka on valves vanem usaldusväärne paavian, noori sellele tööle ei usaldata. Nende asi on häiresignaali kuulda, mõista ja kiiresti plehku panna. Termiidipesa on ideaalne vaatluspost.

liw_paavian_valvab

Kui paavianid häiret annavad, pistavad kõik rohusööjad paaniliselt põgenema. Enamik muidugi jookseb samas suunas, kuhu paavianid ise. Kellel see aega vaadata on, mis oht just parasjagu ähvardab – küll valvurid teavad. Safariautod aga keeravad nina põgenejatele vastassuunas. Neile annab paavianide hoiatuskisa lootust näha mõnd suurt kiskjat.sluangwa_paavianid_metsas_pere

Paavianid ise loevad valvuri hoiatushäälitsustest välja märksa rohkem, kui näiteks põgenevad antiloobid. Uurijad on kindlaks teinud, et hüüete järgi saadakse täpselt aru, kas ohuallika otsimiseks tuleks pilk pöörata maha või taeva poole, kas põgeneda kõrgele puulatva nagu see on mõttekas lõvide puhul või pugeda varju okkalisse põõsatihnikusse näiteks kotka eest. Vastupidiselt talitades oleks tegu enda vabatahtlikult lõunaeineks serveerimisega. Ka madude eest hoiatab kindel hüüe.

sluangwa_paavianid_metsas

Üldse on paavianide sõnavaras teadaolevalt üle 30 häälitsuse – erinevad köhatused, urinad, mörinad, hüüded ja kisa, lisaks veel huulte matsutamised, nohinad ja muu selline arsenal kuni grimasside, pilkude ja žestide keeleni välja. Ühtegi paavianilausujat inimeste hulgas vist veel pole, selle keerulise keele tundmaõppimine on alles päris algusjärgus.

sluangwa_paavian_suurelt

Paaviane on Aafrikas viis liiki. Liwonde rahvuspargis nagu enamasti mujalgi Kesk-Aafrika lõunapoolses osas elavad kollased paavianid (Papio cynocephalus). Ladinakeelne liiginimi tuleb kreekakeelsetest sõnadest kynos ja kephalikos, mis kokku panduna tähendab koerapealisi. Eesti keeli tulevad kohe meelde koerakoonlased, kes vanades juttudes ühed hirmuäratavad tegelased olevat olnud. Oma pika koonuga on nad tõesti teistest ahvilistest erinevad, kuidagi „loomalikumad“, samal ajal kui lameda näoga ahvid tunduvad rohkem inimlikke omadusi evivat.liw_paavian_joeaares_vaike

 

Eesti keele seletav sõnaraamat annab paavianile kaks selgitust:

  1. zool Aafrikas elutsev koera laadi koonu, tugevate kihvade, pika karva ja sabaga suur ahv (Papio) 2. hlv (sõimusõnana). *Ma teen sellele paavianile selgeks, …             No loomanimedega sõimamine on muidugi tavaline ja koerapeaga ahv sobib selleks ju ideaalselt, et kellelegi koht evolutsioonitabelis kätte näidata. Pealegi olevat 91% inimese ja paaviani geenidest identsed!liw_paavian_soob vesihyatsinti

Paavianid on kõigesööjad – puude lehed, võrsed, õied, pungad, viljad, rohi, juured, mugulad, putukad, väikesed loomad, isegi teised väiksemad ahvid nagu rohepärdikud ja galaagod – neile kõlbab kõik, ka see, mis hamba all karjub. On kerge ette kujutada, kuidas vana paavian saadab oma karja savanni urinaga: „Otsige toitu maa alt ja maa pealt, vaenlaste ja sõprade seast…!“ Muidugi ei saa sellise eluviisiga, tarkadel ja osavatel elukatel toiduotsingul ka inimese valdused kahe silma vahele jääda. Kohati pidavat nad põldudel ja aedades, külades ja äärelinnades olema tõeliseks nuhtluseks, keda kaigaste ja kividega vastu võetakse ning võimalusel kõhklemata ka maha lüüakse. Eestis olime enne seakatku hädas metssigadega aga kujutlege seakarja, kes suudab ronida üle ükskõik kui kõrge tara, avada uksi ja väravaid, pihta panna kõike mis ripakil ning ei kõhkle ka väiksemaid koduloomi ründamast!

sluangwa_paavianid_grooming

Rahvuspargis aga on paavianirahvas rahumeelselt ametis savannist toidu otsimisega. Kõige maitsvamad ja toitaineterikkamad on muidugi puuviljad, kuiva aastaaja lõpul on nendega aga raskusi. Järgmistel piltidel ei kasuta paavian mitte oskuslikult hambaniiti nagu esmapilgul tundub vaid nätsutab palmivilja kiulist ja sitket väliskihti. See maitseb nagu multinektariga immutatud nuustik (järele proovitud!). Ka kohalikud inimesed pidid seda vees leotades mahla kätte saama ja toiduks tarvitama.liw_paavian_soob palmivilja1liw_paavian_soob palmiviljaSafariautosid nad eriti ei karda, üldhäiret välja ei kuuluta ning longivad pisut kaugemale ainult siis, kui parasjagu maapinnal toimetavad.

maj_paavian_laps seljasJa emade kõhu küljes rippuvad pisemad ning kukil sõitvad suuremad paavianijõmpsikad on niiii nunnud!

Advertisements
Rubriigid: Aafrika, Liwonde rahvuspark, Savann, Uncategorized, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s