Fotodelt võib leida igasugu üllatusi. Arvasin, et olen Cuicocha järve ja Cotacatchi vulkaaniga juba lõpetanud, kui ühel kaitseala külastuskeskuse infotahvlil köitis pilku üle järve pildistatud mägede panoraam – taustaks järve tekkeloole.
Lisaks järve tekitanud purske “puust ja punaseks” tegemisele paistis fotolt üle järve kõrguv Cotacatchi – rohkem kui kilomeeter järvekaldast kõrgemal. Miks siis meie teda ei näinud? Võtsin uuesti ette järve ääres tehtud pildid ja …
Mis paistab silmapiiril parempoolse “karubromeelia” varre taga? Vääramatult ülespoole suunduv ja siis pilve varju kaduv vulkaani nõlv! Teistest tükk maad tagapool, kuid ikkagi üle kõige kõrguv Cotacatchi! Tookord järve kaldal arvasin, et ta on nägemiseks liiga kaugel, aga kui seda pilve ees ei oleks, oleks ta olnud nagu peopesal! Ja veel – mis punakad laigud paistavad järgmisel fotol madalama aheliku harjal? Pildi suurendus ilmutab tõe – mets vulkaani alumistel nõlvadel on põlenud. Ei teagi, kas siin on mängus mägi ise või inimkäsi? Pigem küll viimane!
Loodan, et olen teiega nüüd lõpetanud, Cotacatchi ja Cuicocha! Pärast seda plaanivälist postitust kavatsen suunduda märksa karmimate tegelaste juurde.
Sinna ja Tagasi 
🙂 peitepildid
MeeldibMeeldib