Pühade Vete Neitsi imeteod

Kõik pildid, mis kaunistavad Banose basiilika seinu, on Vikipeedia andmetel maalinud Fray (Vaimuliku tiitel Hispaania kolooniates) Enrique Imbabureño Mideros.

Järgmine maal jutustab, et veebruaris 1773, kui Santo Domingo päeva karnevali puhul korraldatud protsessioon, mis Neitsi kuju läbi linna kandis, oli jõudnud Uuele väljakule, hakkas Tungurahua ootamatult tuld, kuumi kive, tuld ja laavat välja ajama. Inimesed hakkasid Jumalaemalt halastust paluma ning ennäe! Keset Ave Maria laulmist nägid kõik, et Pühade Vete Neitsi kuju osutab sõrmega vulkaani poole ja … raevukas Tungurahua taltus sedamaid!

Tunnistan üles, et algul oli mul suur kiusatus neid pilte “pühadeks koomiksiteks” nimetada (ja vist tegingi seda paar korda, mea culpa!).  Mida rohkem neisse aga süvenesin ja lugude üksikasjadest aru püüdsin saada, seda enam kadus isu inimeste siira ja pühaliku usu üle muiata. No … kui, siis õige veidike!

Neitsi ei aita mitte ainult Banoses. 1896. aastal Guajaquilis möllanud suures tulekahjus päästis Dr. Fransesco Aluja de Aspianza oma maja, riputades uksele Pühade Vete Neitsi pildi. Sama lugu kordus Guajaguilis ligi sada aastat hiljem, laupäeval, 15. märtsil 1980, Chimborazo ja Coloni tänavate nurgal. Senor Julio Mera ahastas oma maja pärast, millele lähenes kahelt poolt tulekahju, kui härra Jaime Ordonez talle kinnitas, et maja on võimalik päästa, kui uksele kinnitada Pühade vete Jumalaema pilt. Senor Julio tegigi nii ja hüüdis siis meeleheites:” Püha Neitsi! Halasta mulle, sa oled ju nii paljusid aidanud! Päästa mu maja!” Ja … kummalgi pool põlesid hooned maha, aga tema maja seisab siiamaani.

Ei tea, kas siinkandis ka mõni kindlustuskompanii on, või läksid nad juba ammu pankrotti?

Kuigi – alati nii hästi ei lähe kui senor Juliol. 1916. aasta oktoobris põles härra Villafuerte hacienda (mõisahoone) maani maha. Hõõguvate tukkide vahelt leiti ainult kaks pilti, ühel neist oli kujutatud Pühade Vete Neitsi, teisel Püha Isa Halflants, Banose kiriku ehituse algataja. Portreesid näidati tolleaegsele koguduse preestrile, kes hoidis neid alles 27 aastat (aga kuhu need pärast jäid?).

Kõik pildid ei ole seotud konkreetsete sündmustega, kuid keskmes on alati Neitsi, enamasti koos lapsega. Ka need on väga muljetavaldavad – kes peaks siis paremini teadma, kuidas tõeline puhastustuli välja näeb, kui mitte Banose elanikud! Neid ähvardab see vahel ka maises elus.

Püha Neitsi kompetentsi ei kuulu ainult maavärinad, vulkaanid ja tuleõnnetused. Nii sõitsid aprillis 1939 viis turisti perekond Miranda de Quito autoga Banosesse. Chinchia joa lähistel sõitis auto täiskiirusel kurvis teelt välja ja paiskus 200 meetri sügavusse kuristikku.

“Neil hetkedel hüüdsid reisijad kirjeldamatus ahastuses neitsi poole ja ennäe! nad lendasid autost välja põõsastega kaetud nõlvale ja leidsid end täiesti vigastamata olevat. Auto tükid aga lamasid purustatult all jõekaldal “. Pärast tellisid nad tänumissa oma pääsemise eest.

Järgmisel korral sellest, mis on tarabita ja miks meil vedas, et me enne sellega tutvumist Banose kiriku maale ei näinud!