Enne kui ööretkel kohtusime esimese pisikese kameeleoniga ei olnud ma sellele üldse mõelnud. Hallil puutüvel muudab kameeleon end hallikirjuks, rohelistel lehtedel rohekaks. Aga tintmustas lõunamaa öös? Selgub, et puhkab värvi- ja närvirakke ning ei näe vaeva värvidega, mida keegi niikuinii ei näe. Tilluke kameeleon oli lambi valgusvihku sattumise hetkel täiesti hele – valkjas, kergelt pruunikas-hallikas.
Lambivalguses hakkas ta aga lausa silmanähtavalt kiiresti pruunimaks “päevitama”. Natukese ajaga oli meiepoolne külg päris pruun, metsapoolne aga endiselt valkjas, see muutis värvi alles siis, kui keegi parema kaadri otsingul teiselt poolt põõsast valgust näitas. Kameeleon oli koos kokkukeritud sabaga vaid 4-5 cm pikk,
John oli juba enne bussis rääkinud, et öösel, lambivalgel, on kameeleone palju kergem leida kui päeval. Kord oli ta öösel nähtud pirakat Parsonsi kameeleoni päeval otsima läinud, et seda päeval paarile vazahale näidata. Õnneks läks ta otsima üksi, ilma turistideta, sest leidis kameeleoni alles pärast neljatunnist metsas tuhnimist – umbes 10 meetri kaugusel öösel nähtud kohast!
Paljudes piirkondades kartsid ja ehk kardavad ka praegu malagassid kameeleone. Nendega on seotud palju kõnekäände ja ütlemisi. Kõige pisemad kameeleonid kuuluvad perekonda Brookesia, arvatavasti ka meie nähtud tilluke tegelane. Nende kohta pidavat käima hoiatus: “Mahatsidia vokon’ Anjava kely izy fa mafoaka,” – Kõnni aeglaselt, et sa pisikese kameeleoni peale ei astuks – see toob suurt õnnetust! Brookesia ise on sellega kindlasti nõus.
Järgmine värvimuutja on palju muljetavaldavam, üks suuremaid kameeleonide seas – Parsoni kameeleon Calumma parsonii, Parson´s chameleon. Võib kasvada kuni 68 cm pikkuseks. Pöörlev silm ja kiivrikujuline pea annavad talle upsaka ja ülbe väljanägemise.
Kõige pisem öisel retkel kohatud kameeleon oli ainult ~3 cm pikkune ja maskeerus edukalt madala põõsa oksatipuks, punnis silmad kujutamas pungi ja terav sarveke koonul imiteerimas võrsetippu.
See tibatilluke Brookesia oli üks hämmastavamaid elukaid vihmametsas. Nii hästi varjunud, tillukesed käpad ümber oksatipu klammerdunud – habras ja kaitsetu, kuid omal kombel väga ilus. Kui pisikesed peavad veel olema putukad, keda selline kääbus püüab!
Täielik müstika, kuidas John teda üldse märkas!
Pisike maalõvi. Kameeleoni nimetus tuleb kreeka keelest, kus Chamai tähendab maapinnal olevat ja leon lõvi.
Järgmisel korral plaanin vahelduseks jälle mõned päevased elukad ette võtta.
Kameeleonid on ikka täiesti uskumatud tegelased. Neid lihtsalt peab armastama 🙂
MeeldibMeeldib